Tasuta filmid massidesse Postitas Marko Puusaar , esmaspäev, 9. november 2009 at 15:53, in

VODO.net on üks tore kogukonnapõhine algatus, mille kaudu iseseisvad režissöörid ja muud filmikunsti harrastajad saavad jagada oma töid suurele hulgale vaatajatele kasutades P2P võrke.

Lihtsast videote jagamise keskkonnast eristab VODO.net-i see, et kogukonna liikmed saavad ühiselt hääletada millised välja pakutud filmid saavad võimaluse laiemaks levikuks. Selline väike kogukonnapõhine filter on seni taganud väga huvitavate filmide pinnale tõusmise suure massi seest ning andnud võimaluse nauditavat filmikunsti loonud inimestel saada selle eest ka tunnustust.

Viimased minu meelest märkimisväärsed filmid VODO.net lehel:

Us Now - dokumentaalfilm sotsiaalmeedia positiivsetest mõjudest inimeste kaasatusele Maailma poliitikasse ning kodanikualgatustesse.

In Guantanamo - lühike dokumentaalfilm Guantanamo Bay vanglast läbi seda külastanud ajakirjanike silmade ja kogemuste.

Kõiki laiema tähelepanu pälvinud filmide autoreid on võimalik paari klikiga toetada saates neile väikesemahulisi annestusi otse läbi selle sama kogukonna ;)

Indigolapsed üllitasid uue plaadi "Üks Kõiksus" Postitas Marko Puusaar , at 01:01, in Sildid: indigolapsed, muusika

Otsi poest üles kõige kummalisem plaadiümbris ja suure tõenäosusega leiadki just selle plaadi üles :)

Got to love Russia... Postitas Marko Puusaar , reede, 6. november 2009 at 17:52, in Sildid: fun, russia, sarcasm

Disclaimer: nothing personal against Russia. The same kind of videos are prime-time material on MTV^(tm)'s Jackass ;)

M-õpet algame nüüd ja kohe Postitas Marko Puusaar , reede, 9. oktoober 2009 at 00:12, in Sildid: m-õpe, mope09, õppimine

Tallinna Ülikooli HTK rahvas viib 2009. aasta sügisel läbi uut ja huvitavat kursust "M-õpe". Osalen ka sellel kursusel ning käesoleva postitusega üritan anda lühikese ülevaate mida mina m-õppe nimetuse taga näen.

Alustada tuleks vist sellest, et mida ma selle "m"-i taga näen. No ikka mobiilsust ja modernsust :)

Õppimine omakorda on minu jaoks kaasaja inimese loomulik tegevus enese arendamisel.

Kaasaja mobiilse inimese jaoks võiks olla täiesti loomulik, et ta saab enda arendamise ning uute teadmiste omandamisega tegeleda igal ajal, igas kohas ja igast positsioonist - kuhu tahes ta ka ei sattuks ;) Seega ühte pidi on m-õpe osa kaasaja inimese elustiilist.

Lisaks on kaasajal oluline osa meie tööst ja õppimisest koostöö teistega (meeskonnatöö) - ka selles osas on palju kasu mobiilsustest ja kiirest võimalusest lihtsalt meeskonna liikmetega suhelda. Seega teisest küljest on m-õpe võimalust toimida efektiivsemalt koostöös teistega enda ümber.

Algavalt kursuselt loodan saada ülevaate senistest praktikatest m-õppe rakendamisel nii formaalses haridussüsteemis kui maailmas laiemalt. Samuti oleks tore saada ülevaade m-õppe riskidest ning nende lahendustest - prooviks seda maailma avastades ikka juba teiste vigadest õppida. Samas tundub, et tegemist on suhteliselt uue teemaga kogu maailma jaoks, ning seega ootan osaliselt sellelt kursuselt ka võimalust koos avastada m-õppe võimalusi.

Oma koolis (Eesti Infotehnoloogia Kolledž) oleme jõudnud nii kaugele, et kõik meie majas loodavad loengute salvestused on mugavalt vaadatavad ja kuulatavad ka mobiilsete seadmetega (märksõnadeks on siin podcast ja vodcast). Õpihalduskeskkondade poolest on meil veel pikk tee minna aga küll me sellelegi teele ühel päeval astume.

Päris mõnusa (ja minu meelest täiesti tõese) ülevaate m-õppe olemusest on teinud Geoff Stead ja Jo Colley:

Rohkem saab nende tegemisetest ja m-õppe ressurssidest teada lehel www.m-learning.org

Kokkuvõttes soovin kõigile kursuse tegijatele ja kaasõppuritele edukat m-õppe kursust ning värviküllast sügist ;)

Internet - juhuslike heategude jätkuv teekond Postitas Marko Puusaar , teisipäev, 22. september 2009 at 16:34, in Sildid: ted.com

Kui oled seni arvanud, et internet on lihtsalt hunnik infot ja kallist sidetehnikat, siis võta oma õhtust 20 minutit ning vaata seda vahvat TED Global 2009 ettekannet:

Kirjutamisoskusest Postitas Marko Puusaar , teisipäev, 8. september 2009 at 17:46, in Sildid: mõtted

Pidev hala tänapäeva noorte kehva kirjaoskuse teemal on juba pikalt kestnud ja ei paista lõppevatki. Mõnda aega olin isegi negatiivselt seisukohal nii teiste kui enda kirjaoskuse osas (pean ennast ka veel nooreks) aga üha enam olen veendunud, et tänapäeva noor inimene oskab ennast kirjalikult väljendada kordades paremini kui seda oskavad näiteks tema vanavanemad.

Septembrikuu Wired Magazine-is kirjutab Clive Thompson ühest pikemast uuringust, mille viis läbi Andrea Lunsford Standfordi Ülikoolis. Uuringu raames analüüsis Andrea 14 672 erinevat kirjatöö näidist (alates esseedest kuni päevikute ja blogipostitusteni välja). Tulemuste hulgas tooksin välja fakti, et tänapäeva noored kirjutavad (ja tegelikult ka loevad) väljapool koolikohustusi vähemalt 38% kogu enda loodavast ja omandatavast infost. Seni väidetavalt kirjaoskamatust põhjustavat tehnoloogiat saab selles võtmes näha hoopis uue kirjaoskuse kujundajana. Enamus internetis leiduvast infost on ju siiani tekstipõhine ja suur osa internetisuhtlusest samuti tekstiline - sellest tulenevalt on tegelikult noorte võime teksti omandada ning kirja panna tunduvalt arenenum, kui seda võiks eeldada nende vanematelt ja teistelt eelnevatelt põlvkondadelt.

Veel üks oluline tähelepanek kogu selle teeme juures on see, et internetis oma mõtteid ja ideid kirja pannes oskab kirjutaja tavaliselt ka mõelda oma sihtrühma peale ning sellele vastavalt ka kirjutada. Kas lõpukirjandit kirjutav abiturient aga teab kes on tema sihtrühm?

Suurenenud vajadus kirjutada on samal ajal pannud ka kirjakeele uuesti arenema (lühendid ja uued tuletised on loomulik osa sellest) ning see võib olla tegelikult kõige raskem koht nn vana põlvkonna leplikuse jaoks.

Liigne tehnoloogia fännlus ja kirjutamise harjumus võib ka probleeme tekitada nagu Austraaliast ilmekalt kuulda oli, aga seegi on ainult erand.

Vahva kontsert oli. Moosiseemnekaru ruulib täna ;) Postitas Marko Puusaar , reede, 29. mai 2009 at 02:18, in Sildid: indigolapsed, muusika

Dr. Zoidberg on tabanud osavalt tarbimisühiskonna valupunkti.